|
|
Post by Gladys Violet Remi on Nov 26, 2009 12:33:02 GMT -5
Violet lükkas raamatukoguukse lingi alla ja astus seejärel suurde ruumi. Heitmata tüsedapoolsemale raamatukogujuhatajale ühtegi pilku, kõndis neidis koheselt ühe riiuli juurde, hakates sellel asetsevate raamatute pealkirju lugema. Ta kõndis aeglaselt edasi, näppu raamatute kaantel libistades. Tütarlapsel olid seljas mustad teksad, mustad ketsid ja tumehall t-särk.
|
|
|
|
Post by Hannah Brynes on Nov 26, 2009 12:38:53 GMT -5
Hannah oli juba ennem raamatukogus. Ta oli ühe riiuli juures ning luges raamatut, toetades õrnalt end aknalaua vastu. Neidise huulil oli kerge muie, kui ta Loitsude raamatut uuris. Ta armastas loitse ning seega ka nõiasõnade tundi.
|
|
|
|
Post by Gladys Violet Remi on Nov 26, 2009 12:47:21 GMT -5
Viimaks jäi Gladyse sõrm peatuma ühel täiesti tavalisel raamatul. Silmitsedes hetke selle pealkirja, tõmbas nooruk raamatu peagi kiirelt riiulilt ära ning vaatas hetke selle kaant. "Libahundid," luges ta nagu muuseas kõva häälega raamatu pealkirja ette ning järgmisel hetkel jalutas neidis kiirete sammudega juba ühe akna lähedal asuva laua juurde, maandudes ühel toolil istuma. Teda tõesti huvitasid libahundid. Ja saada enda küsimustele vastused sellest raamatust oleks ju päris lahe.
Kõigest paari hetke pärast hakkas Letie juba raamatut lugema, nägu täiesti emotsioonitu nagu tal alati on, kui ta millegisse süvenenud on.
|
|
|
|
Post by Hannah Brynes on Nov 26, 2009 14:20:42 GMT -5
Olles sirvinud raamatu kiirelt läbi, sai Hannah aru, et see ongi see raamat, mida ta tahab. Neidis läks laua juurde, kus juba üks tüdruk istus. "Kas tohib?" küsis ta kui näitas vaba tooli poole, ise koti õlalt võttes, teises käes raamat. Hannah'i näol valitses õrn naeratus, mis tal enamus ajast nagunii näol püsis. Ta tahtis istuda, et mõned loitsud ümber kirjutada.
|
|
