|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 25, 2009 12:53:50 GMT -5
Siganurme jaamas käis tohutu sagimine. Juba pikka aega ei olnud nii palju õpilasi vaheajaks koju läinud. Õhku täitis vedurivile kime heli. PLatvormi kell andis teada, et rongi väljumiseni on jäänud 10 minutit. Lexy kohendas oma spordikotti veidi õla peal ning sisenes rongi ja hakkas otsima mõnda tühja kupeed. Selle leidnud sisenes ta sinna, toppis koti üles kotihoiu riiulile ning istus siis akna alla kupee pingile.
|
|
|
Post by Hannah Brynes on Nov 25, 2009 13:01:07 GMT -5
Ka Hannah pidi koju minema. Seda pigem sellepärast, sest ema soovis. Neidis ise oleks tahtnud kogu aja sigatüükas olla. Halli-musta kirju spordikott õlal, suundus neidis rongi ning otsis mõnd tühjemat kupeed. Ühes istus vaid Alexandra. "Hei, ühineda võib?" küsis Hannah ning naeratas, kui kupeeukse avanud oli ning sealt sisse piilus.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 25, 2009 13:04:07 GMT -5
Lexy tõstis pilgu suunates selle Hannahile:"Küsid veel. Ofc, et võib." vastas ta ning söttis end mugavalt rätsepaistesse silmitsedes naeratades Hannahit, kes just kupeeuksele oli ilmunud. "Kuidas läind ka on vahepeal?"
|
|
|
Post by Hannah Brynes on Nov 25, 2009 13:09:01 GMT -5
Hannah naeratas ning sisenes, sulgedes enda järel ukse. Ta toppis oma spordikoti tuttava oma kõrvale. "No ikka eriti rahulikult" lausus ta ning turtsatas kergelt, kui siis pingile istus. "Lähed vabavoliliselt koju?" küsis Hannah siis järgmisena. Tema läks ju ema tahtel, kuigi jah, ta oli ise sellega nõus olnud. Kuid ta kinnitas endale, et viimane kord, kus ta sigatüükas talvevaheajaks koju läheb.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 26, 2009 6:06:34 GMT -5
"Omaarust küll. Kui ma koju ei läheks ei saaks ma vaheajal Oliveri piinata." vastas Lex kulmu kergelt kortsutades:"Sa ei lähe siis vabatahtlikult?" päris ta kuna tüdruku toon oli küsimisel olnud selline nagu sunnitaks teda koju minema.
|
|
|
Post by Oliver J. Mousewoop on Dec 3, 2009 15:23:21 GMT -5
Toonud hetkeks kuuldavale urina laadse heli, kantseldades samaaegselt vaheajaks koju sõitvaid esimese aasta poisse, sisenes Oliver peadselt kuuldaval ohkel kupeesse, kus istus juba Lexy. "Ma ei mõista, millega olen ma sellise piina ära teeninud," halas ta hetkeks, pöörates pea korraga kõrvale, märgates veel üht kupees istuvat tüdrukut. "Hei," lausus ta talle lõbusalt, manades suule ka lõbusa naeratuse. Vinnanud enda spordikoti riiulile, viskas ta õlakoti pingile, istudes selle kõrvale.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Dec 5, 2009 5:29:26 GMT -5
"Võibolla sellega, et saatus maksab sulle minu kiusamise eest kätte. Ära arva, et ma olen unustanud selle kuidas sa mu liivalosse kunagi ära lõhkusid kuna need olid ilusamad ja suuremad kui sinu omad." vastas Lexy Oliveri küsimusele lõbustatult.
|
|