|
Post by Oliver J. Mousewoop on Nov 25, 2009 9:06:24 GMT -5
Muianud õrnalt, tõusis Oliver istukile, ühe põlve kõverdades, parema käe küünarnuki põlvele toetades. "Või nii.. Mis me siis edasi teeme? Jõuludeks tulen ma nii kui nii sinu juurde, ära selles kahtle, aga praegu?" lausus ta kergelt suud maigutades ja Lexyle otsa vaadates
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 25, 2009 9:13:39 GMT -5
Lexy kehitas õlgu:"Ma ei tea. Istume siin, mängime vanainimesi ja tuletame vanu häid aegu meelde." pakkus ta vaikselt naerdes.
|
|
|
Post by Oliver J. Mousewoop on Nov 25, 2009 9:38:18 GMT -5
"Me pole veel nii vanad. Seda juttu räägi mulle 50 a pärast," turtsatas Oliver kergelt, tõmmates näppudega hetkeks läbi juuste, viies pilgu laelt Lexyle.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 25, 2009 9:52:25 GMT -5
"Njaa... aga ei või iial teada kus me 50 aasta pärast oleme. Võibolla lähevad meie teed lahku juba pärast sinu lõpetamist." ütles Lexy kuid muie ei kadunud ta suult hetkekski.
|
|
|
Post by Oliver J. Mousewoop on Nov 25, 2009 9:56:04 GMT -5
Noogutanud vaikselt, tõi Oliver isegi hetkeks tasase ohke kuuldavale. "Täitsa võimalik. Ma kavatsesin peale lõpetamist minna tagasi Austraaliasse, aga ma ei tea veel. Samas ma tahaks jääda siia Londonisse, kuna mu ema tervis pole enam eriti kiita ja ma ei tahaks teda üksi jätta. Eriti peale seda kui mu õde peale 9 lõpetamist läheb Ameerikasse õppima," lausus ta mõtlikult, ilmutades hetkeks kulmude vahele kerge kortsu.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 25, 2009 10:01:23 GMT -5
"Mul on su ema pärast kahju aga miks sa tagasi Austraaliasse minna tahad?" päris Lexy kulmu kergelt kortsutades. Olgugi, et see ei olnud veel kindel, ta ei tahtnud, et Oliver ära läheks. See mõte tundus võimatu.
|
|
|
Post by Oliver J. Mousewoop on Nov 25, 2009 14:25:23 GMT -5
"Nohjah. Ise ta süüdistab vanust, kuigi on alles 30.ndates," ohkas Oliver vaikselt, sulgedes hetkeks silmad. Avanud need peadselt, jäi ta uuesti tüdrukule otsa vaatama. "Pean isa viinamarja istandusega midagi peale hakkama ja veel paar asja, ütleme, et isiklikud," lisas ta peadselt, tuues näole hetkeks õrna naeratuse.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 26, 2009 6:24:08 GMT -5
"Hmmm... ja see on midagi, mida sa mulle ei ütle?" küsis Alexa silmis kaval tuluke. Ta oli terve elu olnud uudishimulik aga kui ta ei saanud teada seda mida tahtis siis ta tavaliselt jättis selle asja sinnapaika ega hakanud rohkem selle kohta pärima.
|
|
|
Post by Oliver J. Mousewoop on Nov 26, 2009 13:23:17 GMT -5
"No ma ei usu, et see sind nii väga huvitaks," lausus ta hetkeks õlgu kehitades ja siis õrnalt naeratades. Tõmmanud näppudega hetkeks läbi juuste, sulges ta silmad, avades need järgmine hetk ja jäädes taaskord magavaid öökulle silmitsema.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 27, 2009 5:37:07 GMT -5
"Ega enne teada ei saa kuni sa öeldnud pole." kehitas Lex õlgu tõmmates põlved vastu rinda ning võttis kätega nende ümbert siis kinni.
|
|
|
Post by Oliver J. Mousewoop on Nov 27, 2009 11:18:21 GMT -5
"Ma olen juba enne seda selles 100% kindel. Seega, pole mõtet mind ümber veenda," lausus Oliver hetkeks naeratades. Tõusnud peadselt püsti, lonkis ta aeglaselt aknalauani, haarates sealt enda asjad. Tagi selga aetud, kõndis ta tagasi Lexy juurde, ulatades talle käe.
|
|
|
Post by Alexandra J. Rodriguez on Nov 27, 2009 11:22:11 GMT -5
Lexy võttis Oliveri käest kinni ja ajas end kerge liigutusega maast püsti:"Kuhu me lähme?" küsis ta nüüd uudishimust lausa põledes.
|
|